Patarei vanglas olid enamjaolt ikka ühiskongid – 16. magamiskohaga pimedad ruumid, kus sageli veetis kohtuni aega üle 30. inimese. Üksikkongid olid pigem erandiks – peidetuna vanglakoridoride suletud osade pimedamatesse soppidesse, jäid need vandaalide rüüsteretkedele suuresti puutumata. Nii ongi see pildistatud üksikkong üsna samasugune nagu siis, kui siit viimane vang välja astus. Seinad täis joonistusi ja postreid, isegi supipotid, puhastuslapid ja harjad on veel oma kohtadel. Kõik see on aastaid niiskes keskkonnas lagunenud nii et ruum ägab krohvi- ja hallitusekorra all. Nagu seintesse korjunud hingevaev, mis nüüd aegamööda välja immitseb.